Väikese halli hiire toodud õnn

Elas kord Prahas vaene õpipoiss Betengl, kes oli tõeline pigilind.

Alalõpmata sai ta tõrelda, isegi siis, kui tegelikult olid süüdi hoopis teised. Küll kadusid tema tööriistad ära või läksid need käte vahel katki või ei leidnud ta vajalikke asju üles.

Ühel ilusal päeval ütles ta endale, et võib-olla ootab õnn teda kusagil mujal, pani hõlmad vöö vahele ja hakkas astuma kaugete linnade poole.

Kuid kasu polnud sest ühtigi. Mõnikord suutis ta teenida paar münti, teinekord anti palgaks vaid kõhutäis ja mõnelgi juhul tasus isand talle vaid sõimu ja hoopidega.

Kord ostis ta viimaste pennide eest tüki leiba ja viilu sinki ning istus Rychnovi ja Kněžnou vahel laimipuu alla. Ta jagas toidu kaheks portsuks, pani ühe osa kotti ja pistis teise pintslisse.

Siis kattis ta näo õlgkübaraga ja jäi magama. Veidi aja pärast häiris poisi und vaikne piiksumine ning kui ta ärkas ja oma kotti vaatas, leidis ta kogu toidu kadunud olevat. Poiss otsis kogu ümbruse läbi, et varas leida, kuid tabas vaid väikese halli hiire, kes püüdis kõigest väest viimast lihatükki puujuurte vahele urgu upitada. Noormees ei olnud õel, kuid see oli ta viimne toit ja ta ei kavatsenudki seda hiirega jagada.

„Hiir-hiireke, ma annan sulle nii palju raasukesi, et sa ei pea nädalaid nälga nägema, kuid anna sina mulle vähemalt pool leiba ja pool sinki tagasi…“ Hiir kadus aga vaikselt urgu.

Poiss vihastas ja hakkas auku rännukepiga lahti kaevama. Järsku lõi toigas millegi tugeva pihta. Betengl kaevas kähku edasi ja leidis maapinnas olevate juurte vahelt kirstu täis kuldmünte.

„Sellepärast sa minu eine pihta panidki, hiireke,“ ütles ta sõbralikult, ise ringi piiludes, ega keegi asja nägema juhtunud. Siis võttis ta kaasa vaid mõne mündi, täis kirstu aga mattis jälle maha. Järgmisel päeval ostis ta hobuse ja vankri ning tõi oma varanduse linna, õlekubu petteks peale sätitud.

Prahas tagasi, ostis ta ilusa suure maja, mida hiljem hakati Betengli majaks hüüdma. Sestsaadik järgis õnn teda kõikjal ja temast sai lugupeetud pürjel, kes iial ühtki saamatut õpipoissi liiga palju ei karistanud ega kunagi ametist ära ei ajanud.

🐭💰

Tagasi nimekirja