Kuidas hunt kriimsilmaks sai ja miks on karul lühike kael?

Eesti muinasjutt

Vanasti olnud karu, hunt ja rebane kolmekesi väga suured sõbrad. Nad käinud alati seltsis ja rääkinud üksteisega väga sõbralikult.

Ühel ilusal päeval saanud nad jälle metsas kokku. Hunt ja karu teretanud teineteist lahkesti nagu enne, aga rebane jäänud eemale seisma. Hunt olevat siis küsinud: „Kuule, vaderike, mis sul täna ometigi on, et sa enam meie juurde ei tule?“

„Mis sa, va vend, sest küsid, ega ma enam poissmees ole, ma võtsin omale naise, mis ma enam teiega sõbrustan,“ vastas rebane.

„Ohoo, vaderike, või sina võtsid omale naise ja meie ei teagi sest midagi! Mis su naise nimi siis on?“ küsisid hunt ja karu.

„Miili Massinga,“ vastas rebane.

„Küll on aga ilus nimi,“ mõtlesid hunt ja karu ja pidasid aru, kuidas vaderikese noorikut näha saada. Lubasid mõne päeva pärast peo korraldada ja palusid ka rebast peole tulla ja nooriku kaasa võtta. Hunt ja karu muretsesid pidupäevaks suure hulga kraami kokku, et võõrastele süüa anda.

Noh, tuli see päev kätte, hunt ja karu platsis, ootavad rebast oma noorikuga ka, aga see ei tule ega tule. Hunt karule ütlema: „Sul, va vennike, head kõvad käpad, roni õite sinna suure kuuse otsa ja vaata, ehk näed teisi tulemas.“

Va mesikäpp roninud kuuse latva, vaadanud ja ütelnud rõõmuga: „Oh, pole viga, juba tulevadki soo pealt, vana vader käib ikka vee sees solka-solka, aga noorik, ei see taha jalgu märjaks teha, kargab teine ühe künka otsast teise otsa.“ Karu vaadanud ikka veel ja viimaks ütelnud: „See on vist kütt, püss näikse teisel õlal olema.“

Hunt hirmu täis: „Ohoo, hull vaderike, tema toob jahimehe siia meie kallale! Sa oled seal paksu kuuse otsas, sul pole nõnda karta, aga mina vaenekene olen üsna hädas küti käes.“ Karu nägi teise kuuse all suurt risuhunnikut ja käskis hundil sinna varjule pugeda.

Noh, hea küll, rebane jõudnud koos oma noorikuga kohale, kes polnudki jahimees, vaid hoopis kass. Nad pannud siis imeks, et tutvumispeo tegijaid endid pole kusagil näha, hakanud aga siiski head sööki tublisti nahka panema.

Kass roninud toiduhunniku otsa ja otsinud sealt omale kõige paremad tükid, sealjuures hirmsasti nurisedes. Hunt ja karu pannud seda imeks, külalistel ju head toitu ees küll, miks noorik veel nuriseb?

Karul oli kuuse otsast hea vaadata, mis võõrad all tegid. Kuna hunt risuhunnikust kuigi hästi ei näinud, hakkas ta pead tõstma. Oksad ragisesid.

Kass mõtles kuuldud hääle hiire oma olema, jooksis sinna, kargas hundile silmi kinni, kriimustas neid korralikult, ja sestsaadik ollagi hunt kriimsilm. Hunt kargas valuga välja ja pistis jooksu.

Kass mõtles, et hunt tuleb teda taga ajama, jooksis hirmuga kuuse otsa, kus karu varjul oli. Karu ronis ülespoole, viimaks läks kuuse latv katki ja karu kukkus kõige ladvaga – prantsti! – alla kaela peale. Sestsaadik ongi karul lühike kael.

🐺🐻