Uss-kuningatütar

Eesti muinasjutt

Elas kord kuningas, kellel oli kolm poega. Kuningriigi lubas ta pärast oma surma sellele pojale pärandada, kes temale kõige valgema särgi toob. Selle otsimiseks andis ta poegadele aega ühe aasta.

Tuli aeg, kui kõik kolm üheks aastaks välja pidid minema. Igaüks läks ise rada. Kõige noorem vend aga, kes teistest väetim oli ja kellel troonipärimiseks kõige vähem lootust oli, juhtus ühte metsa ja hakkas kibedasti nutma.

Kui ta niiviisi ühe mätta peal istus, nägi ta üht suurt rotiauku, millest pisukene valgus välja paistis. Lähemalt järele vaadates ja auku kätega suuremaks kaapides nägi ta, et all maa sees suur uhke talu oli.

Viimaks, kui auk juba küllalt suureks tehtud, läks ta alla ülitoredasse lossi. Seal nägi ta ringi käies ühe kuldlaua peal hirmus suurt madu.

Suure rutuga püüdis ta põgeneda, aga asjata! Kuri loom hakkas teda taga ajama. Kui ta nägi, et pääsemist enam loota ei olnud, langes ta eluka ette põlvili ja hakkas haledasti armu paluma. Noormehe palvet kuulda võttes küsis madu, mis teda siia juhtinud on.

Nüüd rääkis noorem vend oma loo ära ja lisas juurde, et ta ei tea, kust tema niisuguse särgi pidi võtma, kuna teised vennad selle otsimiseks vägevamad ja nõukamad olla.

„Kui sa mind kolm päeva truisti teenida tahad, siis pead sa minu käest ühe niisuguse särgi saama,“ ütles madu. „Sa pead mind kolm korda päevas pesema.“

Noores mehes tekitas see palve küll imestust, aga mis tal muud üle jäi, et nõutavat särki saada. Kui ta oma tööga valmis oli ja nimetatud lossis kolmel päeval kolm korda madu pesnud oli, siis andis viimane temale ühe hõbedase karbikese, mida ta enne lahti ei lubanud võtta kui metsas, kus ta mätta otsas nutnud oli.

Kuninglik teenija võttis tänades pakutava karbikese vastu ja tegi tema käsu järele. Aga kuidas ta ehmus, kui metsahämarikus hõbekarbikese lahti tegi! Terve mets valendas särgist, mis tema ees end laiali laotas.

Rõõmust värisedes astus ta oma isa trooni ette ja andis särgi ära. Sedasama tegid ka tema vennad, kes selsamal päeval koju olid tulnud, aga mis olid nende särgid noorema venna oma kõrval?

Nüüd andis kuningas oma poegadele teise ülesande. Nad pidavat veel teise aasta ära olema ja selle lõpul igaüks ühe leiva tooma, mis nii peenike ja maitsev on, et kõige parema tooja kuningriigi endale saab.

Pojad asutasid end teele. Kõige nooremal vennal oli plaan paigas. Varsti ilmus ta mao ette ja teadustas sellele oma isa soovi. Elukas ütles: „Pese mind kuus päeva, iga päev kuus korda, siis muretsen ma sinule nõutava leiva.“

Noormees täitis tema käsu. Aasta pärast ilmus ta koos vendadega isa ette ja andis oma leiva ära, mis teiste omadest muidugi parem oli.

Kolmas ülesanne oli kõige ilusama naise kojutoomine. Jällegi ilmus noorem vend maa-alusesse lossi ja andis maole oma palve teada. Viimane lausus: „Pese mind kaksteist päeva iga päev kaksteistkümmend korda, siis küta ahi seitse korda palavamaks, kui ta muidu köetud saab, võta mind magamise pealt sülle, viska ahju ja pane uks kõvasti kinni. Kui mina ka ahjus karjun ja sind ähvardan, ära sa mitte ust lahti tee, muidu võtan su elu.“

Noormees tegi, nagu kästud, küttis ahju seitse korda palavamaks ja viskas mao magamise pealt kinni võttes sisse. Küll kisendas madu hirmsasti ja ähvardas noormeest alla kugistada, aga asjata, ahju uks jäi kinni.

Teisel päeval, kui kisa ahjus vaikinud oli, tegi noormees ukse lahti. Aga mis ta näeb? Seest tuleb imeilus neiu välja, langeb temale kaela ja ise räägib:

„Sina oled mind nõidusest päästnud. Juba kaksteistkümmend aastat olen siin maa-aluses lossis vangis, kus vanapagan mind selle eest maoks muutis, et ma mitte tema naiseks ei hakanud. Nüüd aga olen sinu.“

Varsti oli kõige noorem vend oma ilusa mõrsjaga isa ees, niisama ka teised vennad omadega. Nii sai noorim vend kuningriigi pärimise õiguse omale, sest et tal kõige ilusam naine oli ja pealegi kuningatütar.

🐍

Tagasi nimekirja