Tag Archive: muistendid

Pistrik ja kana

september 9, 2019 1:24 p.l. Published by

Filipiini rahvajutt Ühel päeval lendas pistrik taevas unistavalt ringi ja vaatas alla maa poole. Seal märkas ta imearmast kana jalutamas ja armus temasse silmapilkselt. Lind ei saanud kana kuidagi peast välja ja temas tekkis tugev soov kanakesega abielluda. Pistrik laskus alla, otsis kana üles ja palus teda endale naiseks. Kana nõustus ühel tingimusel – et pistrik ootab, kuni talle kasvavad samasugused, tugevad tiivad, et nad saaksid koos taevas lennata. Pistrik jäi sellega nõusse ja asutas end minekule, olles enne veel

Ahv ja kilpkonn (õudne muinasjutt)

september 9, 2019 1:22 p.l. Published by

Filipiini muinasjutt Kord jalutas ahv norguspäi mööda jõekallast. Talle tuli vastus kilpkonn. “Kuidas sul läheb?” küsis kilpkonn, märgates, et ahv näeb kurb välja. Ahv vastas: “Oh, sõbrake, mul on kõht hirmus tühi. Teised ahvid panid härra Taluniku kõrvitsa pihta ja mina olen nüüd nälga suremas.” “Ära löö põnnama,” julgustas teda kilpkonn, “Võta nuga ja järgne mulle, otsime mõned banaanitaimed.” Nii nad läksidki, kuni leidsid mõned ilusad võrsed. Nad kaevasid need üles ja vaatasid, kuhu need maha panna. Viimaks ronis ahv

Kuidas ahvist vembumees sai?

august 28, 2019 12:53 p.l. Published by

Ennemuiste oli kaunis aed, kus kasvas igasuguseid viljapuid. Aias elas palju loomi ja neil lubati süüa kõiki vilju nii palju, kui nad vaid soovisid. Aga nad pidid järgima üht reeglit: Iga  puu ees tuli teha sügav viisakas kummardus, teda kaks korda nimepidi nimetada ja lausuda: “Palun luba mul oma vilja maitsta.” Näiteks kui nad tahtsid süüa viigimarju, pidid nad ütlema: “Oo, viigipuu, oo, viigipuu, palun luba mul oma vilju maitsta.” Ja kui nad tahtsid süüa apelsine, pidid nad ütlema: “Oo,

Kuidas kärnkonn oma nahale kühmud sai?

august 28, 2019 12:49 p.l. Published by

Kunagi ennemuiste, palju aega tagasi, oli kärnkonnal ilus ja sile nahk. Tollal oli ta suur seltskonnaarmastaja ja teda polnud kunagi kodus. Kui keegi pidas pidu, oli tema ka tingimata kohal, ükskõik, kui kaugel see oli või kui pikalt tuli reisida, et pärale jõuda. Ühel päeval sai kärnkonn kutse peole, mis toimus taevas. ”Sa ei pääse sinna,” ütles talle sõber armadill. “Tead isegi, kui aeglaselt sa siin maa peal liigud.” “Oota vaid, küll ma sulle veel sellest peost räägin,” ütles kärnkonn.

Mees, kes kunagi ei valetanud

august 28, 2019 12:40 p.l. Published by

Aafrika muinasjutt Elas kord tark mees, kelle nimi oli Mamad. Ta ei valetanud mitte kunagi. Kõik inimesed teadsid seda, tundsid ja austasid teda. Isegi need, kes elasid kahekümne päevateekonna kaugusel, olid temast kuulnud. Kui kuningas Mamadist teada sai, käskis ta oma alluvatel mees paleesse kutsuda. Nii tehtigi. Valitseja vaatas targa mehe otsa ja küsis: “On see tõsi, Mamad, et sa pole kunagi valetanud?” “See on tõsi.” “Ja sa ei valeta ka edaspidi mitte kunagi?” “Olen selles kindel.” “Olgu, räägi tõtt,

Püha Antoniuse ristilaps

august 28, 2019 12:38 p.l. Published by

Portugali muinasjutt Kaua aega tagasi elas kord mees, kellel oli nii palju lapsi, et tal õnnestus hädavaevu neile kõigile ristivanemad leida. Ta oli juba nii palju sõpru selleks kaubelnud, et kui sündis ta viimane lapsuke, tumedasilmne tüdruk, ei jäänud tal muud üle, kui paluda ristivanemaks esimene mees, keda tänaval kohtab. Tal oli õnne ja see mees oli juhtumisi hea ja püha Antonius. “Kas sa hakkaksid minu tütrekese ristiisaks?” küsis ta. Lahke Antonius oli meeleldi nõus. Ta andis lapsukesele nimeks Antonia

Meistervõlur

august 28, 2019 12:36 p.l. Published by

Portugali muinasjutt Elas kord mees, kellel oli kolm poega. Kaks vanemat poega töötasid põllul, aga noorim käis koolis. Ta õppis lugemist ja kirjutamist ja arvutamist ja joonistamist. Viimaks õppis ta koguni võluma. Ühel päeval läksid kaks vanemat poega isale noorema venna peale kaebama. Nende süda oli venna vastu kibedust täis. “See pole aus, isa,” kurtsid nad. “Meie töötame iga päev põllul ja teenime perele raha. Miks meie vend tööd ei tee? Tema ainult õpib!” Noorim poeg kuulis nende nurinat. “Kas

Väike mees

august 26, 2019 12:30 p.l. Published by

Saksa muinasjuttJohannes Wilhelm Wolf Elasid kord kolm õde. Kaks vanemat, kes olid hirmsad hädaldajad, olid koos ühes majas ja noorim, kes kunagi millegi üle ei kurtnud, elas teises majas. Ühel õhtul juhtus aga nii, et üks väike vanamees tuli ja koputas selle maja uksele, kus elasid kaks vanemat õde. Koputamise peale pistis vanim õde pea aknast välja ja küsis: „Mis vaja on?“ „Ma sooviksin ööseks ulualust, sest ilm on nii külm, et ma ei saa väljas magada,“ vastas väike mees.

Kaval-Ants ja vanapagan

juuli 31, 2019 2:17 p.l. Published by

Eesti muinasjutt Kunagi  ammusel ajal läks Vanapagan kõrtsi omale teenrit otsima. Nägi teiste seas ühte, kes talle meeltmööda oli, iseäranis sellepärast, et ta teistest kõrtsis olijatest kõige rohkem lobises. Astus siis selle mehe juurde ja hakanud kaupa tegema. Teinud nad omavahel lepingu, et kumb kumbagi pahandada ei tohi, ei peremees poissi ega poiss peremeest. Ja kui üks teist ikkagi pahandab, siis võib teisele vastu nina lüüa. Vanapagan teinud head liigud ja viinud uue teenri kohe oma koju. Poisi nimi olnud

Matsipoeg Mats

juuli 31, 2019 2:01 p.l. Published by

Eesti muinasjutt Oli kord saunamehel õige tugev, aga laisk poeg nimega Mats. Et isa nimi ka Mats oli, siis hüüti teda ikka Matsipoeg Mats. Kord saatis isa poisi puid raiuma. Meie Mats võttis leivakoti turjale, läks metsa, kus teised töötasid, ja heitis tule äärde magama. See oli esmaspäev. Nädala keskel tõusis ta üles, haigutas, pööras teise külje ja magas edasi. Laupäeval tuli kubjas puid vastu võtma. Kui ta teistelt puud kätte oli saanud, astus ta tule äärde ja küsis Matsilt,