Ameerika psühholoog Bruno Bettelheim on publitseerinud terve uurimuse muinasjuttude teraapilisest mõjust lastele. Arhetüübid töötavad igal ajastul, ka muutunud maailmas. Olgu meenutatud mõned lihtsad põhitõed, miks (muinasjuttude) kuulamine on lapsele kasulik.
Moraalne kompass
Esiteks. Muinasjutud on lood, kus maailm on üldiselt mustvalge – head on head ja pahad on pahad. Jah, elus õpitakse aru saama, et kõik ei ole alati mustvalge, aga sellest arusaamiseks peab lapsel tekkima mingi hingeline korrastatus. Kui väikelapsele hakata seletama maailma kogu tema keerukuses – millest täiskasvanudki aru ei saa –, tekib tema hinge mure ja ebakindlus. Seda ärevust on sealt hiljem raske välja saada.
Ning tähelepanu! Kogu oma n-ö lihtsuses on muinasjutud siiski ka omajagu nõudlikud, jutustades elu keerulistest küsimustest nagu kurjus, headus, hirm, vihkamine, armastus, sõprus, ahnus, põhjus-tagajärg seosed jne. Muinasjutud on õpetlikud lood, mis annavad väikesele inimesele omamoodi moraalse kompassi, millega suurt ja hõlmamatut maailma enda jaoks korrastada.
Teiseks. Muinasjutud panevad lapsed fantaseerima ja seoseid looma ning see on tänapäeva maailmas üks edukuse võtmetegur. Kuuleme ju aina sagedamini, et globaalsed suundumused tööturul väärtustavad üha enam loovust.
Loovus ilmneb parimal moel siis, kui inimese intellektuaalne areng on olnud toetatud ja sujuv, kui tema ümbrus on algusest peale arvestanud, et inimese vajadused on seotud vaimse arenguga. Majanduskesksemas teadusmaailmas on humanitaaria roll jäänud aina kõrvalisemaks, ometi peitub seal edu võti.
Ja loovuse avaldumiseks on määrav roll emakeeleoskusel. Näiteks lapse vaimse arengu taset mõõdetakse just tema keelevõimekuse kaudu. Oma emakeeles pädev inimene on võimeline paremini abstraktselt mõtlema ja oma ideid sõnastama. Lugemine on seega ühtaegu võti nii hea keeletunnetuse kui ka vaimse arengu juurde.
Allikas: Kuidas muinasjutud päästavad maailma (https://opleht.ee/2020/03/kuidas-muinasjutud-paastavad-maailma/)