Naeris

Vene muinasjutt Elasid kord ühes kaunis külas eit ja taat. Ühel päeval kuulsid nad, et peagi tulemas on toidulaat. Talurahvas rõõmsalt naeris:meil ju kasvamas üks kobe naeris! Taat, siis mõtles, läheb aeda, oma naerist üle kaema. Eit küll ütles, vara veel, mine hiljem, naeris kasvamisega alles poolel teel. Taat see tahtis ikka minna,kutsus tütretütregi siis sinna. Läksid nad koos ruttu aeda, et saaks naeri üle kaeda, vaatasid siit ja vaatasid sealt,piilusid alt ja piilusid pealt. Oi – naeris oli tohutu ja nii ka nende ehmatus, nii et sõnad lausa