Miks ettelugemine on lastele kasulik?

Elasid kord teadlased, kes tahtsid saada teada, miks ette lugemine on lastele kasulik, ja nad hakkasid seda huviga uurima. Kui nad olid selle välja uurinud, panid nad vastused lugemisaasta.ee lehele üles.

Nad kirjutasid seal niimoodi.

Me kõik teame, et raamatute lugemine lastele on kasulik. Mis mõju avaldab see mudilastele või koolieelikutele? Järgnevalt räägimegi ettelugemise positiivsest mõjust kahe- kuni viieaastastele lastele.

1. Tugevam side lastega

Laps on pidevas liikumises – mängib, jookseb ja uurib ümbrust. Kahekesi voodis lamades saad aja maha võtta ja meenutada neid aegu, kuidas ta beebina sinu kaisus oli. Selle asemel, et teha sellest ülesanne, saab lugemisest tegevus, mis teid kahte lähedasemaks muudab.

2. Edukus koolis

Üks suuremaid kasutegureid lastele ettelugemise puhul on kindlasti laste õppimisvõime suurendamine. Paljud uurimused on näidanud, et kui lastele on enne kooli raamatuid ette loetud, siis nad saavad ka koolis paremini hakkama. See tekitab õppimiseks tugeva pinnase ja aitab paremini hakkama saada kõigis õppeainetes, sest nad suudavad teksti paremini mõista ja analüüsida.

3. Oskus paremini kõneleda

Kogu mudilaseea õpib laps hääldust ja põhilisi vestlusoskusi. Kui laps ei oska veel lugeda, aga võtab siiski raamatu lahti ja laliseb või loeb oma väljamõeldud lugusid, tähendab see väga tähtsa oskuse õppimist. N-ö mängult lugemine annab tugeva põhja päris lugemisoskuse omandamiseks.

4. Lugemise põhioskuste õppimine

Lapsed ei saa sündides lugemisest kui tegevusest aru: et tuleb lugeda vasakult paremale; et tekst on sõnadest erinev. Varajase lugemise üheks suuremaks kasuks ongi põhioskuste kinnistamine.

5. Paremad suhtlemisoskused

Kui lugeda väikestele lastele raamatuid ette, siis on palju suurem tõenäosus, et nad oskavad ennast paremini väljendada ja mõistavad teisi lapsi paremini. Jälgides tegelaste suhtlemist ja tajudes kontakti lapsevanemaga lugemise ajal, õpib laps väärtuslikke suhtlemisoskusi.

6. Keele omandamise võime

Varajast ettelugemist on seostatud parema keelte omandamise oskustega, nii emakeele kui ka võõrkeelte puhul.

7. Loogiline mõtlemine

Laps omandab vanema abil raamatutest oskuse aru saada abstraktsetest asjadest; loogika rakendamisest eri situatsioonides; põhjus ja tagajärje seostest, samuti oskuse anda olukordadele hinnanguid. Kui sinu laps saab piisavalt vanaks, õpib ta neid oskusi reaalses elus kasutama.

8. Uutele kogemustele reageerimine

Kui sinu lapse elus on mõni oluline või stressirohke sündmus, siis sarnase situatsiooniga loo ettelugemine aitab tal sellega reaalelus paremini toime tulla. Näiteks raamatute lugemine esimese koolipäeva kohta aitab tal selle keerulise päevaga kergemini toime tulla ja näitab, et väike muretsemine on tavaline.

9. Parem keskendumisvõime ja distsipliin

Väikesed lapsed võivad loo rääkimise ajal muutuda rahutuks, aga mida sagedamini ette lugeda, seda paremini õpivad nad keskenduma. Lugude parema mõistmisega kasvab ka nende enesedistsipliin, tähelepanuvõime ja mälumaht – see kõik aitab sinu last edasises elus.

10. Lugemine on lõbus

Varajane lugemine aitab lugemisest teha ajaviite, mitte kohustusliku ülesande. Lastel, kellele on varajasest lapsepõlvest ette loetud, on suurem tõenäosus valida ka tulevikus meelelahutuseks raamat, mitte arvutimäng või televiisor.

Elasid kord muinasjututegelased, kes lõid päid maha ja müürisid neitseid tornidesse…

Elasid kord lapsevanemad, kellel tõusid juuksed hirmust püsti, kui nad hakkasid lastele muinasjutte nende algsel kujul ette lugema.

Tegelikult poleks tarvitsenud neil lapsevanematel hirmu ega õudu tunda, sest muinasjutukoledusi ei taju lapsed nii nagu täiskasvanud. Verised tapmised ja kurjad ning kiuslikud inimesed õpetavad lastele hea ja kurja tundmist ning teo ja tagajärje seoseid. Kurjale järgneb karistus ja kõik Sinihabemed ning väikesteks tüdrukuteks maskeerunud hundid saavad selle, mis nad on ära teeninud.

Aga miks muinasjuttudel pilte pole?

Aga sellepärast, et siis hakkab lapse oma fantaasia kõige paremini tööle ning ta loob oma nägemuse kõikidest tegelastest, olukordadest ja tegevuspaikadest. Nii areneb lapse kujutlusvõime ja loovus ning ta saab hilisemas elus hästi hakkama.