Categories for Määratlemata

Unehaldjas

september 4, 2020 11:58 e.l. Published by

Hans Christian Andersen Maailmas pole kedagi, kes teaks nii palju lugusid nagu unehaldjas või kes oskaks neid nii hästi jutustada. Õhtul, kui lapsed istuvad oma toas väikeses tugitoolis või on juba voodis, tuleb ta tasakesi nende juurde, sest ta käib sokkide väel, avab ilma vähimagi helita ukse ja viskab neile silma natukene peenikest uneliiva, millest on juba küllaga selleks, et lapsed ei suuda enam silmi lahti hoida – niisiis ei näe nad teda. Siis hiilib ta laste selja taha ja

Karupoeg (adõgee muinasjutt)

juuli 9, 2020 2:23 p.l. Published by

Muinasjutt raamatust: «Eesti rahvaste nelikümmend muinasjuttu – Сорок сказок народов Эстонии» Elasid kord eit ja taat. Nad olid väga vaesed. Nende ainsaks rõõmuks oli nende väike poeg. Kord läksid eit ja taat hirssi koristama. Nad võtsid poisikese kaasa. Mähitult panid nad lapse hälli ning jätsid ta põllu ühte otsa. Ise hakkasid teisest otsast hirssi koristama ja leppisid nii kokku, et kumb enne jõuab koristamisel hälli juurde, see korraldab esimesena last. Tegelikult läks aga teisiti: hälli juurde jõudes polnudki selles enam

Kilpkonn ja pardid

aprill 22, 2020 3:03 p.l. Published by

Kilpkonn, nagu te teate, kannab oma maja kaasas. Kuidas ta ka pingutaks, ei saa ta oma majast lahkuda. Räägitakse, et Jupiter karistas kilpkonna niimoodi, sest ta oli selline laiskvorst, et jättis isegi Jupiteri pulma minemata, kuigi teda spetsiaalselt kutsuti. Aastate möödudes hakkas kilpkonn soovima, et oleks ikka pulma läinud. Nähes, kui rõõmsalt linnukesed ringi lendasid ja kuidas jänes ja vöötorav ja kõik teised loomad nobedalt mööda lippasid, uudistades kõike, mida näha oli, tundis kilpkonn ennast kurva ja rahulolematuna. Temagi oleks

Hunt ja kitsetall

aprill 21, 2020 9:06 p.l. Published by

Elas kord kitsetall, kelle kasvavad sarved panid ta arvama, et ta on täiskasvanud sokk ja suudab ise enda eest hoolitseda. Kui siis kari ühel õhtul karjamaalt koju hakkas minema ja ema teda kutsus, ei võtnud kitsetall ema kuulda ja näkitses rahumeeli noort rohtu edasi. Kui ta mõne aja pärast pea tõstis, oli kari ära läinud. Kitsetall oli täiesti üksinda. Päike hakkas loojuma. Maad mööda hiilisid pikad varjud. Ühes varjudega tuli kõle tuuleke, tekitades rohus hirmutavaid hääli. Kitsetall värises mõttest hirmsale

Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga

aprill 7, 2020 4:25 p.l. Published by

Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga. Ühel päeval andis isa pojale kasti naelu ja käskis pojal iga kord, kui ta vihastab ja kellegagi riidu läheb, ühe naela aia sisse lüüa. Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelte arv vähenes päev-päevalt. Poiss sai aru, et lihtsam on end vaos hoida, kui naelu aeda taguda. Lõpuks tuli päev, mil ta ei löönud ühtki naela. Siis läks ta isa juurde rõõmsat sõnumit

Miks mets kohiseb?

aprill 7, 2020 10:41 e.l. Published by

Eesti muinasjutt Kord läks kehv saunamees enne suuri pühi laanest ahjukütet tooma – talv oli vali, tarvis oli ometi ivakegi sooja seinte vahele saada. Käis ja käis taat, otsis ja otsis, kuiva puud aga ei leidnud. Ja mõtles viimaks: „Noh, olgu, raiun täna maha paar toorest viitsakat, suure metsa kohta ei paista see väljagi.“ Kuid juba esimene puu palus vastu: „Armas saunataat, ära raiu mind maha!“ Ja teine omakorda: „Saunataat, ole meheks, ära raiu mind maha!“ Ning kolmas ja neljaski:

Kõik, mida suudad ette kujutada, on olemas

aprill 4, 2020 5:21 p.l. Published by

Hispaania mõistulugu Sattusid kord kaks last koos haiglasse ja ühte palatisse. Nende nimed olid Andra ja Julio. Juliol oli kopsupõletik. Igal pärastlõunal aitasid õed ta istuma, et poisil parem hingata oleks. Sel ajal oli tal võimalik ruumi ainsast aknast välja vaadata. Andra, kes puhkas kõrvalvoodis, oli üle elanud autoõnnetuse. Tema selg ja jalad olid viga saanud, nii et tüdruk sai ainult lamada ja lage näha. Aja jooksul said Julio ja Andra väga headeks sõpradeks. Nad veetsid pikki tunde, rääkides oma

Kaks hunti

aprill 4, 2020 12:23 p.l. Published by

Indiaani mõistujutt Cherokee indiaanlastel oli kombeks õhtuti lõkke ümber istuda ja jutte vesta. Igal talvel kogunesid külavanemad tule juurde ja rääkisid vanu lugusid ja legende, et nooremad klanniliikmed neid ei unustaks ja oma lastele edasi jutustada oskaksid. Cherokeed olid sõdalased, neil oli alati käsil võitlus: vahel teiste külade vastu, teinekord maa pärast, igapäevaselt loodusjõududega. Soov end proovile panna ja võidelda oli nende olemuses, sellest lähtusid nad ka oma igapäevaelus. Siis alustas üks vana šamaan oma lugu ja ütles: “Kõige olulisem

Ilus ööbik ja kole ööbik

aprill 3, 2020 9:03 p.l. Published by

Kõndis kord pankur turul, kui korraga püüdis tema tähelapanu imeilus ööbikulaul, mis ta paigale naelutas. Selle ilust võlutuna otsis mees pilguga heli allikat, kuni märkas linnupuuri. Puurivarbade vahelt paistis talle kaks sulelist, kes olid küll sama liiki, kuid väga erineva välimuse ja iseloomuga. Sellel linnukesel, kes laulis, olid imeilusad kollase-oranžikirjud suled ja erkpunana nokk, mille vahelt sillerdav meloodia katkematu joana välja voolas. Tema kõrval töllutas vaataja meelest kole, täiesti ilma sulgedeta ööbik, kes pealekauba nägi rumal välja ja oli tumm.

Lind, kes ei tahtnud lennata

aprill 3, 2020 3:27 p.l. Published by

Hispaania muinasjutt Elas kord kuningas, kellele meeldisid väga igasugu loomad, kõige rohkem aga linnud. Valitsejal oli hiigelsuur aed, kus elas tuhandeid tiivulisi: mõned neist puurides, ja teised, taltsamad, vabalt ringi lendamas. Ühed kaunistasid aeda oma värvilise sulestikuga, teised ilusa lauluhäälega; osa olid inimesesuurused ja teised tibatillukesed; oli pehmete sulgedega linnukesi ja selliseid, kes oskasid rääkida. Kui kuningas parasjagu riiki ei valitsenud, uitas ta pikki tunde oma tiivulises paradiisis. Kõik seal elavad linnud tegid ta väga õnnelikuks. Kas tõesti kõik? No